Volber
1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Eestis algas avalik ja suurejooneline maipühade tähistamine nõukogude võimu kehtestamisega, eeskätt Teise maailmasõja järel kui üks olulisi riigipühi. Töörahva solidaarsuse püha tähistamine esimesel mail võõrutas ka lõkke tegemise traditsiooni volbrilaupäeval. Nüüdseks on aga volbriöö tähistamine täies elujõus.
Kui Volbripäev ( 1.mai) tähistab kirikukalendris katoliku kaitsepühaku Walpurga pühakuks kuulutamist, siis Volbriööd (30 aprill) seostatakse paljude rahvaste folklooris nõidade ja nõidusega, mil toimuvad suured nõidade peod ehk nõiasabatid. Tuntuim neist on saksa rahvaluulest tuntud pidu Blocksbergil või Brockeni mäel- vanade uskumuste kohaselt lendasid nõiad oma luudadel ja kitsedel sel ööl kokku Põhja-Saksamaa kõrgeimale mäetipule, 1142 meetri kõrgusele Brockeni ehk Blocksbergi mäele. Tegemist on vana paganliku kevade saabumise pühaga, millele on laenatud nimi pühak Walpurgalt (nunn, kes elas 8. sajandil Saksamaal).
Tänapäeval on volbriöö minetanud oma kunagise tähenduse, säilinud on lõkke tegemise tava, samuti pidutsemine ja trallimine. Lastele ja lapsemeelsetele on volbri märkideks õhupallid, maskid ja muu volbrikaup.
